Raharuhi Rukupō

Nō Wikipedia Māori
Raharuhi Rukupō
WhenuaMāori
Ingoa kēLazarus Rukupō
MahiTribal leader and carver
Mahi rongonuiTe Mana o Turanga meeting house

Ko Raharuhi Rukupō ( c. 1800s – 29 Hepetema 1873), mōhio hoki ai ia mai i tōna ingoa hahi ko Lazarus Rukupō, Ko ia he rangatira ā-iwi me tētahi kaiwhakaairo ronognui i tōna wā. I kii te kawanatanga o Aotearoa ko ia "tetahi o nga tohunga whakairo whakahirahira o te rau tau 1800."

Ko Rongowhakaata tōna iwi . I whanau mai ia ki Ōrākaiapu pā, i Manutūkē, tata ana ki Turanga. Ko ia te tama tuarua a Te Pohepohe (he ingoa ano tōna ko Pītau) he uri ia o Ngāti Maru, ā, ko Hinekoua o Ngāti Kaipoho tōna māmā. he uri hoki a Raharuhi o Ngāi Tāmanuhiri. i a ia e nohinohi tonu ana i whangaihia ia e tōna whaea, ko te hēhita o Hinekoua. e ai ki tētahi pūrākau o tōna oranga I toro rātou ki ō rātou whanaunga ki Te Whakatōhea me ō rātou whanaunga ki te wharua o Waiapu, ki te nōta hoki, ka mutu i a ia e tupu ake ana i whawhai a Rukupō i roto i ngā pakanga riri whenua i Taranaki me wētahi atu tākiwa. I kiia ia nāna me wētahi atu tohunga kaiwhakairo i ta, i auaha te whare Kaitāngata, Te whare o Te Rangihaeata o Ngāti Toa, kai runga o te moutere o Mana. Wētahi pūrākau e whakahautia ana mō tētehi wā i noho ia ki te nōta o Ngāti Wai.


Inā rongona e Rukupō kua mate tōna tuakana, ko Tāmati Wāka Māngere tēnā, Ko ia te toihau o Ngāti Kaipoho, I hoki i ia ki Tūranga, kua whakawhiwhia te mana o tōna tuakana e ia. Ko tā tētahi I tapainga mai te ingoa ko Raharuhi e rātou ki a ia, nā te mea kua hoki ia pera i a Lazarus mai i te paipera. Koinei pea hoki tōna ingoa iriiri, heoi he kaiwhakaako ia ki te Anglican mission stations ki Tūranga (Gisborne).

Ko wētahi o āna tino whakairo rongonui ko te waka taua Te Toki-a-Tāpiri i te tau 1840, e whakaatuhia ana te waka nei ki te Whare Whakamaharatanga mo te Pakanga, ki Tamaki Makaurau, me nga whakairo i roto i te whare karakia o Toko Toru Tapu i Manutuke. [1]

I whakairo a Rukupō i tetahi whakairo o tōna ake ahuatanga i te timatanga o te tekau tau i 1840, ka taea tonutia te kite i runga i te paetukutuku Encyclopedia of New Zealand .




Whaimuri ngā pakanga, i tautohe atu a Rukupō i te haere a ngā hauhau ki Wharekauri mā te kawantanga, ka mutu i mahi ia kia tautohe i te raupatutanga o ngā wheuna. I te tau 1868 I hoki a Te Kooti me āna kaiwhai ki Turanga, ā, i te Nomemepa I whakapaea a Matawhero



mai i te tau 1865 ki 1873, i whakairohia e ia wētahi whakairoiro, wētahi poupou mō te wharenui a Te Mana-o-Tūranga. Koinei tāna mahi nui whakamutunga. Ko ia te tino kaiwhakairo o te rautau 1800. I whakatongia tōna aroha o toi e ōna kaumatua, nā rātou anō i whakaako i ngā pūkenga taketake, arā o te ao kōhatu. I te taenga mai a te Pākehā, heoi, i mahue ia i ngā whao kohatu, ngā toki kohatu mō ngā mea rino. nō reira I pīkau ia i te whakawhanaketanga o toi Māori. I waiho ia i ngā taonga maha mō ngā uri, mō ngā reanga whakaheke iho rā

I mate a Rahuruhi Rukupō i te 29 o Hepetema 1873. i nehu ia mā Mohi Tūrei i te 2 o October ki te taha o te wharekarakia ki Manutūkē. Tāna kōrero whakamutunga ki tōna ia, Whakatikahia te wharekarakia, noho tata ki a ia, noho wātea o te debt, kia whakamutua me pūpuri tonu te iwi ki ō rātou hold on to their land.

Tohutoro[takatā | takatā pūtake]

Graham, Brett. "Whakairo – Māori carving - Carving, 19th century". The Encyclopedia of New Zealand. New Zealand Government.

Neich, Roger (2004). "NINETEENTH TO MID-TWENTIETH CENTURY INDIVIDUAL MAORI WOODCARVERS AND THEIR KNOWN WORKS". Records of the Auckland Museum 41: 53–86. ISSN 1174-9202. 

  1. Neich, Roger (2004). "NINETEENTH TO MID-TWENTIETH CENTURY INDIVIDUAL MAORI WOODCARVERS AND THEIR KNOWN WORKS". Records of the Auckland Museum 41: 53–86. ISSN 1174-9202.