Reo Hawaii

Nō Wikipedia Māori
Ko te pukapuka a Moromona i te reo Hawaii

Ko te reo Hawaii (ka ʻōlelo Hawaiʻi) te reo māori o Hawaii. E rua mano ngā kaikōrero māori. He reo Poronīhia te reo Hawaii.

Kīanga
Aloha Kia ora
Pehea ʻoe? Kei te pēhea koe?
Maikaʻi au. Kei te pai ahau.
ʻAe Āe
ʻĒ
ʻAʻole Kāo
Mahalo Ngā mihi

Pūnaha tātaki kupu[takatā | takatā pūtake]

13 ngā reta o te arapū Hawaii. Ka whakaaturia ngā reta me ngā oro ki Te Arapū Oromotu Tāwāhi.

Arapū
Reta A E I O U H K L M N P W ʻ
Oro /a/ /e/ /i/ /o/ /u/ /h/ /k/ /l/ /m/ /n/ /p/ /v/ /ʔ/

Ka tuhia ngā oropuare roa ki ngā tohutō.

Oromotu[takatā | takatā pūtake]

Orokati
Ngutu Niho Takamuri Korokoro
Whakamutu p k ʔ
Iho m n
Tiotio v h
Tata l
Oropuare
Takamua Takamuri
Tata i iː u uː
Waenga e eː o oː
Tuwhera a aː

Wetereo[takatā | takatā pūtake]

Tūkapi
Takitahi Takirua Takitini
Kiritūnei Kauawhi kāua kākou
Kaupare au, wau māua mākou
Kiritūnā ʻoe ʻōlua ʻoukou
Kiritūrā ia lāua lākou
Hokinga (ai)
  • Ka tāpirihia te “ʻo” ki mua o te “ia”, o ngā ingoa hoki, mehemea he tohukore te kīanga. Engari, kāore te “ʻo”, e whakamahia ki te “ia”, mehemea ehara te mea i te hākori.
Tūkapi riro
Whānui Kaupapa Tuku, whaioranga
Whānui “A” a na
“O” o no
Kiritūnei takitahi “A” kaʻu aʻu naʻu
“O” koʻu oʻu noʻu
Aroha kuʻu
Kiritūnā takitahi “A” kāu āu nāu
“O” kou ou nou
Aroha
Kiritūrā takitahi “A” kāna āna nāna
“O” kona ona nona
Pūtohu
Takitahi Takitini
Pū tautuhi ka, ke
Pūnoa Whānui he
Tētahi kekahi
  • Ka whakamahia te “ke” (ehara i te “ka”), ina tīmatahia te kupu, e whai ake rā, ki te “a”, ki te “e”, ki te “o”, ki te “k” rānei.
  • Ka taea te tāpiri te “mau” ki muri, kia whakatakitinitia te tūingoa, e whai ake rā.
Tūwāhi
Mea Wāhi Hātepe
Tūkapi Tūkē
Whānui ʻō
Tū nei kēia ʻaneʻi nei pēia, penei
Tū nā kēnā pēlā
Tū rā kēlā
Hokinga ia laila
Tūwāhi
luna runga
lalo raro
loko roto
waho waho
mua mua
hope muri
muli
waena waenga
waenakonu waenganui
ka ʻaoʻao te taha
Pūhono
i i, ki, kei Ka whakamahia te “iā” i te wā, ka whakamahi ai ki ngā ingoa, ki ngā tūkapi rānei. Ka kōmitimitihia ki te “au”, ka puta ai te “iaʻu”.
ma i, kei
mai mai i
a, o a, o
na, no nā, mā, nō, mō
me me Ka kīia te “au” pērā me te “aʻu” i muri i te “me”.
ē e (hei kupukiri)
koe kua toe te
Whakarerekē
ʻē
mau mō ake tonu
nui nui
loa, nō rawa
mai(la) mai
aku(la) atu
aʻe(la) ake
iho(la) iho
tahi
āpau katoa
hou anō
hoʻi hoki
wale (nō) noa
paha pea
ʻia -tia
ʻana -tanga

Ko te “hoʻo-” te kūmua pūtake.

Tūpātai
aha aha
wai wai
hea hea
ināhea inahea
āhea āhea
pehea pēhea
ʻehia hia
Wāmahi
i i
ke kei te Ka whakamahia hoki te “nei” i muri i te tūmahi.
e e, ka Ka whakamahia hoki te “ana” i muri i te tūmahi, mehemea mō te motukore.
ua kua Ka tangohia i te nui o te wā.
inā ina, mehemea
Whakakore
ʻaʻole kāore, ehara
ʻaʻohe kāore he
ʻole kore
mai kaua
Ētahi atu kīanga
ā ā
ā i ʻole rānei
akā engari
ʻoiai ahakoa
no laila nō reira
no ka mea nō te mea
like me ōrite ki
ā hiki i tae noa ki
pēlā paha tērā pea
mehe mea lā te āhua nei