Reo Tūwaru

Nō Wikipedia Māori

Ko te reo Tūwaru (te ggana Tūvalu) te reo māori o Tūwaru. 13 mano ngā kaikōrero māori. He reo Poronīhia te reo Tūwaru.

Kīanga
Tālofa Kia ora
E ā koe? Kei te pēhea koe?
Au e llei. Kei te pai ahau.
Āe
Ikai Kāo
Fakamolmole Mō taku hē
Tēnā koa
Fakafetai Ngā mihi
Tōfā Haere rā.
E noho rā.

Pūnaha tātaki kupu[takatā | takatā pūtake]

15 ngā reta o te arapū Tūwaru. Ka whakaaturia ngā reta me ngā oro ki Te Arapū Oromotu Tāwāhi.

Arapū
Reta A E I O U F G K L M N P S T V
Oro /a/ /e/ /i/ /o/ /u/ /f/ /ŋ/ /k/ /l/ /m/ /n/ /p/ /s/ /t/ /v/

Ka tuhia ngā orokati roa ki te <`>, ki te tuarua o ngā reta rānei. Ka tuhia ngā oropuare roa ki ngā tohutō.

Oromotu[takatā | takatā pūtake]

Orokati
Ngutu Niho Takamuri
Whakamutu p pp t tt k kk
Iho m mm n nn ŋ ŋŋ
Tiotio f ff v vv s ss
Tata l ll
Oropuare
Takamua Takamuri
Tata i iː u uː
Waenga e eː o oː
Tuwhera a aː

Wetereo[takatā | takatā pūtake]

Tūkapi
Takitahi Takirua Takitini
Kiritūnei Kauawhi tāua tātou
Kaupare au māua mātou
Kiritūnā koe koulua koutou
Kiritūrā ia lāua lātou
Hokinga (ei)
Tūkapi riro
Whānui Kaupapa
Pū tautuhi Pūnoa
Takitahi Takitini Takitahi Takitini
Kiritūnei Kauawhi Takirua tetā setā tā nisi o tāua
Takitini tettou ttou settou ttou nisi o tātou
Kaupare Takitahi “A” taku aku saku aku nisi o oku
“O” toku oku soku oku nisi
Takirua temā semā mā nisi o māua
Takitini temōtou omōtou semōtou omōtou nisi o mātou
Kiritūnā Takitahi “A” tau au sau au nisi o koe
“O” tou ou sou ou nisi
Takirua “A” taulua aulua saulua aulua nisi o koulua
“O” toulua oulua soulua oulua nisi
Takitini teōtou ōtou seōtou ōtou nisi o koutou
Kiritūrā Takitahi tena ana sena ana nisi o ia
Takirua telā selā lā nisi o lāua
Takitini telōtou olōtou selōtou olōtou nisi o lātou
Pūtohu
Takitahi Takitini
Pū tautuhi te
Pūnoa se nisi
  • Ka whakamahia te pūmoko i mua i ngā ingoa anake (ehara mō ngā tūkapi).
Tūwāhi
Mea Wāhi Hātepe
Takitahi Takitini Tūkapi Tūkē
Tū nei tēnei konei nei pēnei
Tū nā tēnā konā pēnā
Tū rā tēlā pēlā
  • Ka kīia ngā tūwāhi mō ngā mea ki muri i te tūingoa (kāore i mua).
Tūwāhi
luga runga
lalo raro
loto roto
tua tua, waho, muri
mua mua
tafa te taha
te vā waenga
Pūhono
i i Ka panoni ki te “ia” i te wā, ka whakamahia ai mō ngā ingoa tangata, mō ngā tūkapi rānei.
ki ki Ka panoni ki te “kia” i te wā, ka whakamahia ai mō ngā ingoa tangata, mō ngā tūkapi rānei.
mai i mai i
a, o a, o
mā, mō mā, mō
mo me
talu mai anō i
koi tuai o i mua i
Whakarerekē mō mua
fātoā inātatanei
toe anō, tonu
fia hia
suā tētahi atu
tamā āhua
Whakarerekē mō muri
lasi nui
mai mai
atu atu
aka ake
ifo iho
katoa katoa
foki hoki
faeloa i ngā wā katoa
eiloa rawa

Ko te “faka-” te kūmua pūtake.

Kūmuri
-(gin)a -tia
-ga -tanga
Tūpātai
ā aha
oi wai
(tē)fea hea
anafea inahea
māfea āhea
pēfea pēhea
fia hia
kaiā he aha ai
Wāmahi
e e (whānui)
ne i
koi kei te
ka ka
ko kua
ke (na) kia
Whakakore
kore, ehara Ka makaia i mua i ngā wāhi, e whakakorea ai.
sēki kāore
sēai kāore (he)
sēkiai
sa kaua
Ētahi atu kīanga
o ā
io me rānei
kae engari
kāfai, manafai mehemea, ina
tēlā lā nō reira
auā, ona, i te mea nō te mea
kāti tērā pea