Kākā

Nō Wikipedia Māori

Kākā
Scientific classification
Mātāmuatanga:
Pori:
Pūtoi:
Pūtoi:
Whānau:
Puninga:
Momo:
N. meridionalis
Binomial name
Nestor meridionalis

Ko te Kākā he manu ngahereAotearoa, hopukia ai hei mōkai i ngā wā o mua. Ko te kākā mōkai hei whakangē, kia rere mai ai ētahi atu kākā. Ko te kākā, he manu tino turituri. Haruru ana te ngahere i te turituri o te tangi a tēnei manu. Koirā te whakataukī: He kūkū ki te kāinga, he kākā ki te haere. Ko te kūkū, arā, te kererū, kahore e rangona ana e turituri ana tana tangi; he manu āta tangi. He whakatauakī tēnei mō tētahi tangata, i tōna ake kāinga, marae rānei, kāhore āna kōrero, wahangū noa iho ia. Engari ki te haere atu ana ki te kāinga, marae rānei o tētahi atu, kei runga ia e pahupahu ana e whakaturituri ana. Ka whakaritea ngā tāngata pēnei ki te kūkū i ngā wā o te nohopuku. ā ki te kākā i ngā wā e puta whakarere ai āna kōrero. Ko te ingoa pūtaiao ko Nestor meridionalis.


Ngā Manu o Aotearoa
Manu ngahere:   Hihi • Huia • Kāhu • Kākā • Kākā o Nōpoke • Kākāpō • Kākāriki • Kārearea • Kea • Kererū • Kiwi • Koekoeā • Kōkako • Korimako • Mātuhituhi • Miromiro • Moa • Mohua • Ngirungiru • Pīpipi • Pīpīwharauroa • Pīwakawaka • Pīwauwau • Pōpokotea • Riroriro • Ruru • Takahē • Tauhou • Tieke • Toutouwai • Tītitipounamu • Tūī • Weka • Whēkau
Manu moana:   Amokura • Hākoakoa • Hoiho • Kororā • Kōrure • Ōi • Pakahā • Pararā • Pokotiwha • Ranguru • Takahikare • Toanui • Toroa (Motu Ihupuku) • Toroa ingoingo • Toroa (mokepūihi) • Toroa pango • Tākapu • Tītī • Tītīwainui
Manu ki tātahi:   Huahou • Karoro • Kawau • Kōtare • Kūaka • Kūkuruatu • Matuku moana • Matuku tai • Ngutu pare • Pohowera • Tara • Taranui • Tarāpunga • Tōrea • Tōrea pango • Tuturuatu
Manu waimāori:   Kakī • Kōtare • Kōtuku • Kōtuku ngutupapa • Kuruwhengi • Pārera • Pāteke • Poaka • Pohoriki • Pūtangitangi • Whio
Manu repo:   Hūrepo • Koitareke • Kōtātā • Pūkeko • Pūtoto
Manu ngaro:   Huia • Kākā o Nōpoke • Mātuhituhi • Moa • Whēkau